Hei! Ma olen blogist nüüd veidi aega eemal olnud, sest vahepeal oli vaja uue eluga harjuda ja pikemaks kirjutamiseks aega ei olnud (oli vaja mõtteid koguda). Vahepeal on mul beebi juba kõvasti kasvanud ja meiegi uue eluga rohkem sina peale saanud. Aga alustame seda postitst siis veel sellest ajast kui mul veel "korvpall" kõhus oli.
RASEDUSE VIIMANE KUU JA SÜNNITUS
Ma olin kunagi nii kindel, et mul sünnib laps õigeaegselt ja väga isegi ei mõelnud selle peale, kui ta peaks hiljem tulema. Mu enesetunne oli lõpuni välja hea ja käisin veel 40+ nädalal jõusaalis trenni tegemas. Magada muidugi oli juba raske sest ainus hea asend oli vasaku külje peal. Aga ma sain hakkama. Kui aga tähtaeg oli käes, siis beebit ei kuskil. Mulle pandigi siis esilekutsmise aeg kirja ning esilekutsumise päeva hommikul hakkasid mul juba valud pihta. Ehk siis tähtaeg oli mul 22.august, aga pisike sündis 2.septembri õhtul. Sünnituse detailidel ma väga pikalt ei peatuks. Ütlen seda, et minul kõhuvalusid ei olnud vaid valud lõid alaselga ja reaalselt oli selline tunne nagu keegi pussitaks sinna. Väga pikalt ma neid valusid õnneks tundma ei pidanud ja sünnitustoas kestis sünnitusprotsess alla tunni. Sain ka paar ilupistet (tänaseks pole enam arugi saada, et mul üldse midagi õmmeldud on - ämmaka sõnad "2 kuud pärast sünnitust" kontrollis). Kuna mul sünnitusprotsess algas suhteliselt kiiresti, siis epiduraali mulle teha ei jõutudki. AGa näete, olen täitsa elus ja terve :)
Haiglasse sisse pidime jääma aga terveks nädalaks, sest laps ei hakanud hästi kaalu juurde võtma ning meid kontrolliti seal päris palju. Nädala lõpuks saime aga kaaluga jonksu ning ülihea tunne oli lõpuks oma koju minna koos pisikesega :)
LENNA-LINDA
... on meie pisikese printsessi nimi. Ma ei ole kunagi väga kahe nime fänn olnud, kuid kuna me mehega ei jõudnud nime osas kokkuleppele, panimegi kaks nime, mis meile mõlemale väga meeldisid. Minul oli nimi Lenna juba aastaid mõtteis olemas olnud ning Linda oli mehe vanaema nimi. Aga Lenna (kutsume pigem ühe nimega) on muidu täitsa tubli laps. Jah, eks ta ikka jonnib ja karjub ka kui tal mingi häda on ja neid hädasid tal ikka on :D Aga me saame hakkama ja õpime üksteist igapäevaga üha rohkem tundma. Kõige raskem aeg lapsega olid 2 esimest nädalat ja siis tundus, et kohe midagi ei oska ega saa aru. Laps küll õnneks enamuse ajast magas (siiamaani ta põhitööks magamine), kuid nii raske oli enda väsimusega toime tulla - millal ma siis ise magan ja üleval olen? Mida ma tohin süüa ja mida mitte? Miljon küsimust oli koguaeg peas. Palju vastuseid ja abi sain kindlasti oma sõbrannadelt ja pereliikmetelt, kellel on juba lapsed olemas ja suuremad ning kes on kõik selle juba läbi elanud ning ka spets beebide gruppidest.
Õnneks saime lapse öise unerežiimi suht kiirest paika ja ega ta naljalt meil öösel rohkem kui 1 kord üles ei ärka. Tubli tüdruk! Kuna mul rinnapiima on algusest peale vähe olnud, siis saab printsess lisaks rinnapiimale ka rinnapiimaasendajat. Andsime Aptamili, kuid kuna nad muudsid alles hiljuti oma koostist, siis meie lapsele see enam ei sobinud ning läksime Hipp'i peale üle.
Lisan siia ka piltidena paar toodet, mis on meie koduse elu beebiga lihtsamaks teinud ja mida kindlasti ise soovitaksin uutele emadele (enamuse mainitud toodetest leiab hea hinnga ka järeturult). Kõik tooted on pildi all lingitud.
KEHA JA TRENN
Kuidas mu keha taastus? Kuidas ma juba trenni saan teha? Taolisi küsimusi on minu suunas tulnud päris palju. Selline pisike "rasedakõht" oli ikka üle nädala mul ees (piltidelt on hästi näha keha muutust). Kuskil 2 nädalat pärast sünnitust nägin ma välja nagu mina ise enne rasedust. Kuu peale sünnitust oli juba väga hea enesetunne. Kilod olid kadunud, kuid selline pehmeke kõht oli alles. Trenniga on ka see juba täitsa ilusaks läinud.
22 august ehk esialgne due date; 1 päev pärast sünnitust; 1,5 kuud peale sünnitust
Tavaliselt tuleb trenniga oodata 6-8 nädalat, olenevalt sünnituse raskusest. Mina läksin trenni (ratsutama) umbes kuu aega peale sünnitust. Ma olin seda ka eelnevalt oma ämmakaga arutanud ning tema ütles mulle kohe, et ma ei pea ootama 8 nädalat, et midagi tegema hakata, Kui ma ise tunnen, et juba saan, siis võin vaikselt alustada. Kõhulihastele ma alguses suurt koormust ei andnud ning alles novembrist hakkasin lisaks ratsutamisele ka kodus trenni tegema YouTube videote järgi. Esimene trenn peale sünnitust oli ikka päris raske-võhma ei olnud ja väsisin kiiresti. Aga niiiiii hea tunne oli jälle sadulas tagasi olla ning iga trenniga jaksan järjest rohkem ja rohkem asju teha. Ma ei tea, kas see just trenni alla kuulub, kuid ma käin beebiga igapäev kuskil 1-1,5h kõndimas. Umbes 10 000 sammu päevas tuleb tavaliselt täis. Ideaalis tahaksin veel paar kilo alla võtta, aga ma ei kiirusta sellega :) Ajaa, kogu rasedusega võtsin juurde u 12 kg.
